1/6 tehtud! Ise ka ei usu. Ei usu, et ma EKA-sse sain ja ei usu, et ma seal päriselt käisin ja mingeid asju tegin ja et kõik asjad ei tulnudki väga halvasti välja - vähemalt oma eelnevad saavutused olen mitmekordselt ületanud selle mõne kuuga. Metsik värk! Mis ma siis ära tegin? See tuleb üks pikk pikk postitus ja see teeb mulle endale ainult rõõmu! Kondoom Tehtud aine kaasaegse kunsti küsimused 1(mina kutsusin seda popkunsti loenguks) hindamiseks. Idee oli valida mingi ikoon, mis iseloomustaks kaasaega ja seda kuidagi popilikult kujutada. Mina valisin kondoomi. See on ühekordselt kasutatav, odav massikaup, mis seostub muretu tarbimise ja naudingutega jne. Video "Peab olema ilus" Ka kaasaegse kunsti küsimused 1 aine hindamiseks tehtud töö. Pidi olema kehakunst. Kui keegi ütleb keha, siis mina mõtlen, et peab olema ilus. Ja ma saan aru küll, et kehakunst ei pea tegelikult kehast rääkima aga nagu näha jäin ma oma esimese katsetusega ikkagi sinna lõksu. Ja ühelt po...

Ma praegu just sain aru, et on olemas 2 täiuslikku muusikavideot. Ühes neist on heledal taustal naine kitarriga ja teises tumedal taustal mees klaveriga. Nendes on kõik vajalik olemas ja midagi pole üle ka. PJ Harvey on selles videos lihtsalt ülimalt ilus ja cool. Tantsib kitarriga ringi ja rohkem nagu polegi vaja. Lugu on muidugi ka hea. No ja Andrew W.K. on muidugi ka ju ilus ja samas mitte nii ilus, et see muutuks imalaks. Mulle meeldib kuidas ta kohale jalutab ja klaveri kallale kargab. Mulle meeldib, et klaver on suur ja päris ja läikiv, mitte mingi suvaline süntekas. Samas ei kanna ta sabakuube vms, mis tavaliselt sellise pilliga kokku võiks käia. Mulle meeldivad ta käed. Mulle meeldib, et ta röögib ja tundub olevat päriselt hingega asja juures, kuigi loomulikult peab see olema lavastatud. A no suva. Peaasi, et näeb välja nagu päris.

Esimene joonistamise tund, täielik õudukas. Õudukas - sellest saab ilmselt tükiks ajaks mu lemmik sõna. Võitlesin ülitugeva tungiga kohe minema joosta. Pm sain hakkama, selles mõttes, et jäin kohale aga ega mu sooritus sellest paremaks ei muutunud. Krampis, närvis, meeleheitel. TTÜ-st ma ikka mõned korrad jooksin ära ka aga siis sain kodus omaette edasi nokkida. Aga nüüd? Kui nurka surutakse, mis sa ikka muud teed, kui kargad kompositsioonile kallale ja püüad teda maha murda või vähemalt hirmutada. Ja kui ma kunagi hakkan rääkima, et isegi ahvid võivad joonistada(sest progeda võivad isegi ahvid ju?), siis tuletage seda postitust mul meelde!

Loomulikult tulevad kõik huvitavad linnud siis välja, kui ei binoklit ega kaamerat kaasas ei ole. Täna nägin Rocca al Mare juures ligi paarikümmet valget lindu madalas vees seismas. Nägid välja nagu toonekured oleksid merre maandunud. Tegin oma moblaga mingi ähmase pildi ka ja ornitoloogia foorumist sain kinnitust, et on hõbehaigrud. Vahva! Ehk jõuan mõni päev veel luurama minna, kas nad on seal.

Sest ma olen umbes 15 aastat kodus üritanud maalida aga ma ise ka näen, et sellest ei tule midagi välja. Vastupidiselt levinud stereotüübile ei saa kunsti teha töö kõrvalt. Eriti, kui sa tegelikult väga ei oska ka. Ja just selle oskamise jaoks on ka hea kooli minna. Ma olen korduvalt kogenud, et sisemine sund on tore küll aga igasugused hirmud jms tõmbavad selle jõu teinekord üsna maha. Seevastu väline sund - kohustus mingi asi ära teha, sest sai lubatud või on vaja kuskile mingi linnuke kirja saada - see paneb tööle küll. Ja kui ma panen ennast olukorda, kus peab 5 päeva nädalas pliiatsit/pintslit käes hoidma, siis võiks ju lõpuks hakata paremini oskama. Peab hakkama. Et kaoks ära hirm, et pilt tuleb täitsa teistsugune, kui ma mõtlesin ja elab mingit oma elu. No muidugi ei hakka mu tööd olema ka täpselt sellised nagu ma algselt mõtlesin, ilmselt nad ikka muutuvad tegemise käigus aga kuidagi peab see protsess loomulikumaks ja lihtsamaks muutuma. Ja kaua m...

Musträhn on üks nendest lindudest, keda olen väga näha tahtnud ja kelle kohtamist olen samas üsna ebatõenäoliseks pidanud. Mäletan, et veel sellel aastal imetlesin Soomes Ateneumis Gallen-Kallela rähni pilti ja arvasin, et seda lindu ma küll kuskil näha ei saa. Ma isegi ei teadnud, kuskohast teda otsima peaks. Ja nüüd siis nägin musträhni täiesti ootamatult ja minu meelest ebatavalises kohas. Pühapäeval sõitsime parajasti Muugalt Pirita poole, kui Metsakalmistu bussipeatusest möödudes nägin suurt musta lindu seal samas kõrval toimetamas. Märkasin ka punast triipu tema peas ja kohe sain aru, et nüüd peab küll auto ümber pöörama. Läksime siis tagasi ja muretsesin, et ehk on rähn juba minema lennanud aga ei olnud midagi. Ikka mitu minutit lasi ennast vaadata, otsis midagi maast ja ilmselt sõi. Olime temast vaid 10 meetri kauguselt ja sain mobiiliga mitu pilti teha. Väga sürri välimusega lind!

Tulin kinost. Üksi. Balti jaama tunnelis mängis keegi viiulit. Noh seal tihti mängitakse midagi. Aga muidugi mängis see tüüp teistmoodi, ma muidu ju sellest ei kirjutaks. Lugu ei olnud tüüpiline Vivaldi kevad maki taustal ja viiul kõlas selgelt ja kergelt. No ilmselgelt, isegi mina võhik, sain aru, et ta on harjutanud. Mõtlesin möödudes, kas mul on sularaha. Otsima hakata oleks tobe - otsida ja leida, et raha ei ole nagunii. Jõudnud tunneli teise otsa, meenus, et raha on täiesti olemas. Aga ümber pöörata oleks ka tobe. Marssisin edasi aga tunnelil oli veel üks sissepääs. Ka sealt kostus muusikat. Uus lugu. Ka huvitav. No ja siis otsisingi raha ja läksin tagasi. Püüdlikult - mul on nii suva aga ma korra käisin Balti jaamas ja lähen nüüd tagasi ja raha on ka - näoga. Andsin raha, põgenesin ja seisin nurga taga ja kuulasin edasi. Sest m...

Kuldnokkadel on esimene kastitäis poegi varsti pesast väljas. Loodetavasti saavad seekord ilusti minema ja varesed neid ei kimbuta. Koduvarblased nuumavad ka meie aias oma poegi aga kuna ma ei tea, kas nad just siin pesitsesid ka, siis aialinnupäevikusse neid kirja ei pane.

Imekena päikeseline ilm oli. Samas lindudest nägin tükk aega ainult metsvinte ja tihaseid. Tegin ikka mõned pildid ka ja pärast vaatasin, et üks linnuke oli endale eriti kena istumisaluse leidnud. Hiljem püüdsin pildistada väike-lehelindu(silk-solk) aga ta toimetas liiga kaugel, et head pilti saada ja siis sattusin kogemata mets-lehelinnu peale. Ausalt öeldes ise ma teda määrata ei suutnud. Väga ühesugused on need lehelinnud harjumatule silmale. Õnneks Eesti Ornitoloogiaühingu fb grupp jälle aitas. Nii palju sain ise aru, et väike-lehelind see ei ole, sest laulis teistmoodi ja kulmutriipu ka ei olnud. Lisaks nägin ära selle kevade esimese kirju liblika. Muud nähtud linnud: punarind, igasugused rästad, linavästrik, siisike ja suurnokk-vint.

Jalad on neil väljas ja pead on neil sees :) Ilm oli muidu hall ja igav. Väga palju linde ei näinud. Lisaks tavapärastele jäid silma veel jääkoskel, sõtkas ja vist ristpart ka aga viimases ei ole päris kindel.

Täna läksin siis oma uue kaameraga linde koguma. Juhendit ei ole ikka veel läbi lugenud, seetõttu kasutasin lihtsalt auto režiimi. Ilm oli vaikne, päike paistis, sooja umbes +1 kraadi. Esimese asjana avastasin leevikesed, neid oli 2 tükki - emane ja isane. Eriti head pilti ei saanud, sest nad turnisid üsna kõrgel ja koguaeg olid mingid oksad ees. Samas on leevike üks kena linnuke ja eriti tihti ma teda ei kohta. Seega oli hea meel neid näha. Seal samas jõlkusid ka üks siisike ja sinitihane aga need on ju mulle nii tavalised linnud juba, näen neid iga päev oma aias. Siis läksin lindude söögiplatsile aga seal nägin ainult rasvatihaseid ja ühte rähni, kes ka oli liiga kõrgel, et viisakalt pildile jääda. Edasi hakkasin mere poole liikuma ja teel nägin karja vareseid ühe puu juures kellegiga sõdimas. Kuna ma lootsin mõnda röövlindu näha(nendega nad ikka kaklevad), siis läksin ruttu nende juurde. Alguses nägin pasknääri ja ei suutnud ära imestada, mida see pasknäär varest...

Sellel aastal oli küll alguses ikka ligi pool tundi tunne, et nüüd ongi mõlemad sinitihased loetud ja ongi kõik. Eriti nukker oli võrreldes selle linnuparaadiga, mis paar nädalat tagasi toimus. Isegi selle aasta lindu , rasvatihast, polnud alguses üldse näha aga siis ikka 1 tuli. Kuskil 13:30 paiku tuli kohale suurem hulk varblasi ja siis tuli juurde ka rasvatihaseid ja isegi 2 siisikest. Samas musträstaid ei tulnudki. Ilm oli tuuline ja kuiv, sooja 5 kraadi. Ju neil oli siis kuskil mujal mõnusam olla ja rohkem süüa. Nähtud linnud(sulgudes eelmise aasta arv) Koduvarblane: 11(31) Rasvatihane: 9(9) Sinitihane: 4(4) Kodutuvi: 2(2) Siisike: 2(0) - ma tegelikult kardan, et eelmisel aastal üles märgitud rohevindid olid ka tegelikult hoopis siisikesed.

Kas on mul rohkem aega passida ja vaadata või tulebki külmade ilmadega rohkem linde meie aia "sööklasse"? Külma on olnud kohati lausa -20 kraadi ja tundub, et viimastel nädalatel on elu söögimaja juures eriti agaralt käima läinud, kuigi täna on ainult -5 kraadi. Esiteks tuleb kohale linde, keda muidu väga ei näe. Näiteks rohevindid ja siisikesed meil siin väga tavalised ei ole. Nüüd aga lugesin ükspäev lausa 10 rohevinti korraga kokku ning täna ja eile olen näinud ikka vähemalt 2-3 siisikest sebimas. Teiseks on teisi linde rohkem, kui tavaliselt. 5 musträstast on ju palju rohkem, kui 1-2 rästast. Rästaste rohkusega tuleb kahjuks ette seda, et nad üksteist toidu juurest minema ajavad, kuigi seda peaks siin kõigile piisama. Varem sebisid pisikesed linnud rippuvate toidumajade küljes ja rästas(mõnikord ka tuvid) nokkis seda, mis maha pudenes. Nüüd ma panin lausa spetsiaalselt rästastele maha toitu aga korraga saab sööma ikka ainult 1, sest ta ajab teised minema. Ja kolmand...

Nägin teda lindude toitmisplatsil Stroomi metsas. Hirmus külm ilm oli ja kaua ei tahtnud metsas passida ühel kohal aga mõnda lindu ikka jõudsin vaadata.  Seekord oli linde vähe näha. Peale musttihase nägin ainult puukoristajat ja rasvatihast ja vist oli ka rähni kuulda. Eks kell oli ka juba üle 15 ja varsti hakkas pimedaks minema. Musttihane oli imelik, ümar, lapiku näoga linnuke. Jäi meelde veidrate laikude pärast peas st oleks nagu rasvatihane aga liiga hele ja salutihase jaoks peas värvid valesti. Väike tutike oli ka, et kahtlustasin isegi tutt-tihast aga see on ju täiesti teistsugune.