Sest ma olen umbes 15 aastat kodus üritanud maalida aga ma ise ka näen, et sellest ei tule midagi välja. Vastupidiselt levinud stereotüübile ei saa kunsti teha töö kõrvalt. Eriti, kui sa tegelikult väga ei oska ka. Ja just selle oskamise jaoks on ka hea kooli minna. Ma olen korduvalt kogenud, et sisemine sund on tore küll aga igasugused hirmud jms tõmbavad selle jõu teinekord üsna maha. Seevastu väline sund - kohustus mingi asi ära teha, sest sai lubatud või on vaja kuskile mingi linnuke kirja saada - see paneb tööle küll. Ja kui ma panen ennast olukorda, kus peab 5 päeva nädalas pliiatsit/pintslit käes hoidma, siis võiks ju lõpuks hakata paremini oskama. Peab hakkama. Et kaoks ära hirm, et pilt tuleb täitsa teistsugune, kui ma mõtlesin ja elab mingit oma elu. No muidugi ei hakka mu tööd olema ka täpselt sellised nagu ma algselt mõtlesin, ilmselt nad ikka muutuvad tegemise käigus aga kuidagi peab see protsess loomulikumaks ja lihtsamaks muutuma. Ja kaua m...

Musträhn on üks nendest lindudest, keda olen väga näha tahtnud ja kelle kohtamist olen samas üsna ebatõenäoliseks pidanud. Mäletan, et veel sellel aastal imetlesin Soomes Ateneumis Gallen-Kallela rähni pilti ja arvasin, et seda lindu ma küll kuskil näha ei saa. Ma isegi ei teadnud, kuskohast teda otsima peaks. Ja nüüd siis nägin musträhni täiesti ootamatult ja minu meelest ebatavalises kohas. Pühapäeval sõitsime parajasti Muugalt Pirita poole, kui Metsakalmistu bussipeatusest möödudes nägin suurt musta lindu seal samas kõrval toimetamas. Märkasin ka punast triipu tema peas ja kohe sain aru, et nüüd peab küll auto ümber pöörama. Läksime siis tagasi ja muretsesin, et ehk on rähn juba minema lennanud aga ei olnud midagi. Ikka mitu minutit lasi ennast vaadata, otsis midagi maast ja ilmselt sõi. Olime temast vaid 10 meetri kauguselt ja sain mobiiliga mitu pilti teha. Väga sürri välimusega lind!