Uus linnuke jälle kirjas. Teda ma küll rohkem kuulsin, kui nägin. Õhtul 22 ajal rattaga sõites kuulsin metsa kohal kiiret viiksumist, mille sarnast varem ei ole tähele pannud. Nägin ka linde lendamas aga nad olid pimedas ühtlaselt tumedad. Ka olid nad kõrgel ja liiga kaugel, et neid selgemini näha. Ainult nii palju sain aru, et lendasid vahepeal liueldes ja siis jälle kiiresti tiibadega vehkides. Kuna ma ise hääle järgi määramises eriti tugev ei ole, siis salvestasin hääle videole ja küsisin abi ornitoloogia grupist facebookis. Sain teada, et tegemist on lõopistrikuga, kes on huvitav selles osas, et püüab oma saagi õhust, peamiselt putukaid aga ka väiksemaid linde (vaata siit ). Noh muidugi teevad seda mitmed teised linnud ka aga päris mitmed teised jälle ei tee. Minu meelest on see ka huvitav, et kui ta jahtides koguaeg häälitseb st. oma kohalolekust märku annab, siis kuidas ta üldse kedagi kätte saab? Teised linnud peaksid ju kohe plehku panema tema sireeni kuuldes. Siit...
Täna käisime vankriga Kadriorus. Pärtel juhtis vankrit ja mina luurasin linde. Algus oli paljutõotav - kohe nägin selle aasta esimest metsvinti. Seejärel kuulsin mitu korda mõnda huvitavat linnu häält aga kedagi näha ei õnnestunud. Ja siis sain ka paar korda selle huvitava hääle tekitaja leitud aga minu pettumuseks oli jälle tegemist rasvatihasega. Ei tea kas vaatasin valet lindu või teebki rasvatihane nii palju erinevaid hääli? Peab selle häälte õppimise ikka tõsisemalt käsile võtma, muidu jäävad pooled linnud leidmata.
Kotkas! Täiesti päris kotkas! Eks ma olen enne ka näinud, et midagi kotkalaadset taevas lendleb ja talvel Haapsalus ma ilmselt nägin ühte kuskil kaugel kaugel jää peal istumas aga see oli tõesti väga kaugel. Seekord lendas konkreetselt ära määratud merikotkas mu pea kohal ikka mitu minutit ja kakles veel seejuures kajakatega. Või noh pigem kajakad kaklesid temaga kuni kotkas mere äärest kaugemale lendas. Kokku olin ma juuni alguses Muhu saarel ligi 2 nädalat. Kuna enamuse sellest ajast pidin maalima(maalipraktika oli), siis linde väga palju vaadata ei jõudnud. Ja nii palju, kui ma jõudsin, midagi liiga erilist ei näinud. Osalt seetõttu, et mu määramisoskus pole suurem asi kõikide nende pruunide lindude osas ja osalt seetõttu, et linnud on nüüd kenasti puulehtede vahel peidus. Arvatavasti nägin ära ka kiivitaja aga tema oli ka üsna kaugel ja päris kindel ma pole. Ja siis sattusin kohe selle maja, kus me elasime, seinas olevas augus nägema linnupesa ühe väikese linnukesega. Ega...
Kommentaarid
Postita kommentaar