Kujutle, et sul on halb päev. Väga halb. Või sa juba ärkad hommikul, tundes seletamatut rõhumist. Sa vaatad aknast välja. Päike paistab, linnud laulavad. See oleks nagu mingi teine maailm. Sina ei sobi täna päikesega. Sa ei sobi kolleegidega tööl, kes sulle naeratades tere ütlevad ja küsivad: “Kuidas läheb?” Mida neile öelda? Põgened midagi ebamäärast mühatades minema. “Mulle ei meeldi negatiivsed inimesed, kellest õhkub musta masendust.” “Mõnel inimesel on kohe selline halb aura, et isegi lilled närtsivad tema ümber.” “Äkki me lihtsalt ei kutsu teda, ta rikub kõikide tuju ära?” “Sa näed nii kurb välja. Kas ma kutsun sulle takso?” Kunagi ma laulsin ühes kooris koos oma sõbrannaga. Pärast ühte esinemist joonistas ta pildi. Sellel oli grupp rõõmsalt laulvaid inimesi ja siis üks kurja näoga põrnitsev patsidega tüdruk. Ta ütles, et see olen mina. Et ma olen alati selline. Ma ei laula enam selles kooris. Ma üritan veel midagi kirjutada aga ma olen liiga väsinud. Sell...

Kotkas! Täiesti päris kotkas! Eks ma olen enne ka näinud, et midagi kotkalaadset taevas lendleb ja talvel Haapsalus ma ilmselt nägin ühte kuskil kaugel kaugel jää peal istumas aga see oli tõesti väga kaugel. Seekord lendas konkreetselt ära määratud merikotkas mu pea kohal ikka mitu minutit ja kakles veel seejuures kajakatega. Või noh pigem kajakad kaklesid temaga kuni kotkas mere äärest kaugemale lendas. Kokku olin ma juuni alguses Muhu saarel ligi 2 nädalat. Kuna enamuse sellest ajast pidin maalima(maalipraktika oli), siis linde väga palju vaadata ei jõudnud. Ja nii palju, kui ma jõudsin, midagi liiga erilist ei näinud. Osalt seetõttu, et mu määramisoskus pole suurem asi kõikide nende pruunide lindude osas ja osalt seetõttu, et linnud on nüüd kenasti puulehtede vahel peidus. Arvatavasti nägin ära ka kiivitaja aga tema oli ka üsna kaugel ja päris kindel ma pole. Ja siis sattusin kohe selle maja, kus me elasime, seinas olevas augus nägema linnupesa ühe väikese linnukesega. Ega...

Eile oli viimane "tööpäev" aga mina enam maalida ei jaksanud. Nagunii olen ligikaudu 20 pilti teinud. Enamus neist on küll rohkem harjutused, kui midagi, mida seinale panna. A no asi seegi. Teine nädal on möödunud kiiremini. Nädalavahetusel olin perega ära ja esmaspäeval saabudes suutsin ainult abstraktseid pilte teha. Kuidagi hirmus väsinud olin kõigest. Järgmine päev oli külm ja vihmane. Käisime Koguva külas merd ja veskit maalimas. Veski tegin ära ja mingi maja ka aga mere ääres oli ilmus külm. Maalisin ilusat musta paati, mõtlesin, et teen sellise nunnu pildi. Nojah, lõpuks tuli ikka mingi läbu välja. Eile sõitsin niisama rattaga ringi, kopp oli ees paigal istumisest. Lõpuks tegin ikkagi 2 pisikest pildikest ka. No ja täna tegin siis ainult 2 ruutmimeetri suurust installatsiooni vms, mis iseloomustaks kuidagi minu praktikakogemust. Anti selline ülesanne. Üks pidi olema originaalsest materjalist ja teine mitte originaalne vms. Ma isegi ei mäleta täpselt...

Üks oluline oskus, millest ma õues maalides hirmsasti puudust tunnen, on sabaga vehkimine. Muidu võiks ju kätega ka vehkida aga maalimise ajal pole see väga hea mõte. Nagunii on kõik kohad värvi täis, eriti õues, kus asju mugavatele lauakestele ei saa asetada aga ka muus mõttes on õues maalimine üsna tüütu tegevus. Alustuseks pakid seljakotti: värvid  pintslid  pintslilapid  purgi veega pintslite pesemiseks mingi aluse värvide segamiseks  joonistusploki juhuks, kui tekib tung visandeid teha (aga mul väga ei teki) joonistusvahendid juhuks, kui tekib tung visandeid teha veepudeli, sest äkki on hirmus janu banaani, kui äkki tuleb hirmus nälg päikesekreemi, sest äkki tuleb päike sääsetõrje, sest äkki tulevad sääsed sooja pusa mingi tekikese istumiseks binokli, sest äkki tuleb mõni lind (aga selle võtan ainult mina, üldjuhul pole seda vaja) Ja siis muidugi mingi papp/lõuend vms kuhu peale maalida. Meie kasutame siin tavaliselt valgeks värvitud soome ...

Et siis saadeti Muhu saarele suvepraktikale. No tore. Elame karjakesesi ühes suures majas. Õnneks kari pole veel(osad tulevad hiljem) nii suur, et väga mu õrnadel närvidel mängiks. Lisaks muidugi elamine võõras kohas ja mitte üleliia luksuslikes tingimustes ja toiduga jändamine, kui poodi on 7 km ja muu olmeporno... Aga esimesed päevad on möödunud suhteliselt valutult. Esmaspäev läks peamiselt sõitmise, "kolimise" ja koristamise jms sisseseadmise peale. Lisaks kirjutasin õhtul 6 kirja, mis ühe teise projekti jaoks varem saatmata jäid. Teisipäeval, ehk siis eile, oli kena päikseline ilm. Kohe hommikul nägime maja juures metskitse. Üsna kaua seisis ühel kohal, siis sõi midagi ja hüppas üle aia minema. Lõunast läksime ratastega Üügu pangale. Maaliträniga koos on mõnevõrra tüütu rattaga sõita aga asi oli seda väärt. Tõesti kaunis kohakene, rohkelt imelisi vaateid ja muidugi palju linde. Linnud ajasid ikka üsna segadusse. Mu grupiõde juba ammu maalis, kui ma alles bin...

Ei käinudki spetsiaalselt linde vaatamas vaid niisama jalutamas aga ikka jäi mõni linnuke silma. Kõige toredam muidugi, et nägin kukkurtihast . Toimetas midagi teeääres pajupõõsas. Panin tähele, et on mingi pisike tumeda näoga linnuke ja esimese hooga arvasin, et on rootsiisitaja aga temal on selg kirju ja terve pea tume. Sellel linnukesel oli aga ühtlasemalt roostekarva selg ja hall pealagi. Kuulsin ka tema häält ja kontrollisin kohe veebilehelt järgi ka, et kõik klapib. Lisaks nägin veel salka siisikesi, ohakalinde, ristparti ja hiigelparve hanesi, keda ma määrata ei üritanud. No ja muidugi siis veel kõiki neid tavalisi linde ka nagu ikka.