Esimene joonistamise tund, täielik õudukas. Õudukas - sellest saab ilmselt tükiks ajaks mu lemmik sõna. Võitlesin ülitugeva tungiga kohe minema joosta. Pm sain hakkama, selles mõttes, et jäin kohale aga ega mu sooritus sellest paremaks ei muutunud. Krampis, närvis, meeleheitel. TTÜ-st ma ikka mõned korrad jooksin ära ka aga siis sain kodus omaette edasi nokkida. Aga nüüd? Kui nurka surutakse, mis sa ikka muud teed, kui kargad kompositsioonile kallale ja püüad teda maha murda või vähemalt hirmutada. Ja kui ma kunagi hakkan rääkima, et isegi ahvid võivad joonistada(sest progeda võivad isegi ahvid ju?), siis tuletage seda postitust mul meelde!

Loomulikult tulevad kõik huvitavad linnud siis välja, kui ei binoklit ega kaamerat kaasas ei ole. Täna nägin Rocca al Mare juures ligi paarikümmet valget lindu madalas vees seismas. Nägid välja nagu toonekured oleksid merre maandunud. Tegin oma moblaga mingi ähmase pildi ka ja ornitoloogia foorumist sain kinnitust, et on hõbehaigrud. Vahva! Ehk jõuan mõni päev veel luurama minna, kas nad on seal.